Kivi

 Paide tehisjärve kivi paistab veidi jää alt välja.

Jäätunud Ülejõe

 Pärnu jõe äärne Ülejõe on jääs.

Vesine raba

 Olen tähele pannud, et mulle meeldib rabas iga ilmaga. Ka tänane - tuuline ja sula - tekitas meeldiva rahutunde.

Kes peidab ennast okste varju?

 Pühapäeval on külmakraade vähe ja jää tasapisi laguneb Pärnu jõel. Nüüd on kopral suurem ala, kus toitu otsida. Vabadus on hea kuid öösel on ilves kaldal luusinud - jäljed kaldal ja jääl. Nüüd päeval üks looduspiltnik tülitab. Algul kui kobras võõra lõhna ninna sai, kippus rusikatega vehkima ... et tule välja kui mees oled. Mida ligemale koprale jõudsin, seda vaguramaks kopraonu muutus ja lõpuks kui saime kokku ning silmsideme ... istus vehkija vaguralt külmas vees ja peitis ennast okste varju. Pani korraks isegi silmad kinni, et kui mind ei näe, siis lähen ära?

Vurrud jääs

Kobras otsib ka jäävaba kohta, kus saab kaldaäärsetele pajudele ligi. 

Nina püsti

 Külm öö oli osaliselt Pärnu jõe kaanetanud. Leidus üks sopp, kus sõtkad sulistasid ja hoidsid vee jäävabana. Seal nad siis sukeldusid ja kohendasid sulgi. Kuna külm tekitas veele auru, siis oli võimalik lindudele  päris lähedale roomata. Korraga sai ka jalg märjaks, sest tuli välja et jääkiht jõel on õige õhuke.

Sõtkad Pärnu jõel

 Väike partlane talvisel Pärnu jõel.

Jõgi külmub vonklevalt

 Hommikune puna Pärnu jõel.

Nii paks jää!

 Pärnu jõgi, Ülejõe, Paide linn.

Kopra lugu

 Juba teist päeva sula. Kaanetunud Pärnu jõel on vesi vaba, triivimas mõned jääpangad. Hommikul just kohtasin kobrast, siis õhtul nägin jälle üht. Seljaga minu poole istus kaldal ja näris puitu.

Olin kümneid meetreid eemal ning tugev tuul minu poolt. Ei märganud.

Liikusin vaikselt kaugemale ja siis ringiga tagasi, läksin ülesvoolu ning päris kalda äärde passima. Nüüd oli tuul küljelt.

Mõni minut seal varjatult, oksarisu ees, ootasin kui teisepoolt vees lähenes veel üks kobras. See oli selline kaval kobras. Ujus enne ülesvoolu, et kaldal olev kobras ei saaks haisu ninna ja siis vaikselt hiilis kaldale. Jõudes esimese looma ligi, haaras hammastega turjast kinni. Selle peale pistis teine kisama. Kurjam sai teo tehtud ja eemaldus oksakesega vette. Esimene rahunes ja jätkas järamist.

Kui üks kobras istus kogu aeg kaldal ja sõi, siis teine käis pidevalt kaldal oksakeste järgi, et need viia vete sügavusse.

Käisin ka aasta looma otsimas

 Kuid leidsin hoopis õgimas 2019 aasta looma - kopra.

Vale vesipapp

Pärnu jõe jäävabadel kohtadel passisin vesipappi. Eemalt vaatan, et üks linnuke seal istub ... selgus saabus lähemal uurimisel ... hoopis hallrästas.

Külmal talvel on kuidagi vaikne

 Ka päikeselisel päeval väga linde ja loomi ei kohta. Päeva lõpuks sattusin ühele külmetavale pasknärule peale.

Jääpõrand

 Vodja jõgi on üleujutanud ja varjetelk on põhjaga jäässe kinni külmunud. Nüüd on telgil sile, paarikümmne sentimeetri paksune, jääpõrand. Kuna vesi on taandunud, siis osaliselt seisab see jää õhus.

Ajab üle!

 Pärnu jõgi on suures osas jäätunud kuid vett pressib ikka juurde ning surub jää alt välja koheva pudruna, mis järjest külmub jääks. Üle on ujutanud ka Paide uue terviseraja.

 

Pärnu jõgi

Pärnu jõel on nii suurvesi kui ka jäätumine.

Jääkristallid

 Kui väljas on piisavalt külma, siis Pärnu jõgi hakkab jäätuma. Üle kahekümne kraadise pakasega tekivad jääle sellised kristallid.

Jäätunud aknaklaasid

 Väljas on nii külm, et koridoris on aknaklaasid jääs.

Jääkulinad

 Kiirevooluline Pärnu jõgi vormib jääkulinaid.

Üheksavägine

 Eesti taim, mis suure väega ja suur kui kaktus.