Vahib minu poole, liigub veidi kõrvale, vaatab uuesti. Liigutab kõrvu ja teeb paar sammu eemale, vaatab korra ja lahkub rahulikul sammul metsarägastikku. Oli ikka ootamatu kohtumine ... suur põder ja puha.
Tuul ei ole soodne ja otsustan, et järgi ei lähe vaid jalutan paarsada meetrit edasi ning suundun paralleelsele metsasihile, et samas suunas retke jätkata.
Teisele sihile jõudnud ja sadakond meetrit käia, kui vasakult võsast hüppab sama põder välja ja seekord eemaldub kiirete sammudega, kuni järgmise võsani, seisatab ja keerab küljega minu suunas, vaatab pikalt ... ning jätkab liikumist.
Olgu ma ei lähe edasi - las loom olla!
Liigun tagasi, et järgmist (juba kolmas!) metsasihti mööda oma teekond jätkata ... sadakond meetrit jalutanud ... märkan, et justkui keegi on hämaras kuuse varjus ja jõllitab minu poole ... otsustavalt sean fotoka palge ja mida ma näen ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar