Õhtul Pärnu jõe äärde jõudes, jäin korraga seisma ja laskusin madalale, sest kaldaäärses madalas vees kivil, istus mingi lind. Läbi puuvõra jälgides jäin märkamatuks. Vaikselt ja madalalt liikusin saabastega madalasse vette ja jäin ootama. Mõne aja pärast tuligi lind veele ja mitte üksi. Linnupere suundus vastaskalda ääres lebavale puutüvele ... sinna ma siis jäingi, kükakil ning tardunult, et mitte linde ära ehmatada. Jalad ja õlad olid juba kanged, ootasin momenti ja lasin oma tagumiku pehmelt märga kaldamudasse, kus järgnevad tund aega mõnusasti istusin.
Puutüvel, linnuema kohendas oma sulgi ja vahel saatis terava pilgu minu poole kallast, samas tibud sebisid ringi ning püüdsid väikeseid kalu ... idüll kestis pea tunni ... järsku hakkas linnuema pead üles-alla liigutama, tehes krigisevat häälitsust ... ilmselgelt midagi oli korrast ära. Ja oligi ... vasakult lähenes kaks suurt jääkosklat, ka valjult kriisates ... linnupere oli sunnitud lahkuma. Liigutasin ennast kaldaäärses vees ning ka need linnud kiirustasid minekule.
Kaamera: Canon 60D, EF 70-200mm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar